|
|
Kodune Randvere Kool sai laste laulu saatel nurgakivi03.05.2013Neljapäeval, 25. aprilli päikesepaistelisel päeval võis Randvere Kooli esisel platsil nautida huvitavat vaatepilti: Randvere Puhkpilliorkester mängis lustakaid lugusid, väikesed 1. klassi poisid ja tüdrukud laulsid ja tantsisid rahvatantsu, kooliesine õu oli rahvast täis ning näha võis nii tähtsaid ülikondades härrasmehi kui lapsevankritega emmesid – kõik nad olid tulnud kaasa elama Randvere Kooli nurgakivipaneku pidulikule tseremooniale. Meeleolukaid pilte näed siit: https://www.dropbox.com/sh/oyn0n9iw1u68se2/YTPimFA4CS Kooli esisel õuel lõid tantsu ja laulsid tulevased Randvere kooli õpilased Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liige Liisa Pakosta, Viimsi vallavanem Haldo Oravas, Viimsi abivallavanem Jan Trei, Viimsi vallavolikogu esimees ja Randvere külavanem Priit Robas, Fund Ehitus OÜ esindaja Meelis Kalde, Allianss Arhitektid OÜ arhitekt Inga Raukas, Viimsi Kooli direktor Karmen Paul ja Randvere Kooli tegevjuht Leelo Tiisvelt. Liisa Pakosta ütles oma sõnavõtus, et on äärmiselt tähelepanuväärne, et kui mujal Eestis tegeletakse rohkem probleemiga, kuidas koole sulgeda siis Viimsi vald on juba pikki aastaid saanud iga paari aasta tagant uue nurgakivipanekutseremoonia korraldada. Randvere Kooli tegevjuht Leelo Tiisvelt pani väikesesse hõbedasse silindrisse, mis tulevaste põlvede jaoks kooli-esise platsi maasse betoneeriti väikese pihlapuu oksa, mis kaitseb kooli ning on kogu kooliperele omamoodi kaitseingliks. Viimsi vallavolikogu esimees ja Randvere külavanem Priit Robas märkis, et on üks tore laulusalm: „Kuni su küla veel elab, elad sina ka!“ mis illustreerib suurepäraselt, et seni kui külades on inimesi, kes tahavad pühenduda kohaliku elu edendamisele ei sure ükski küla välja. Mis aga saab olla suurepärasem, kui külas avatakse oma kool, kus tulevane järelkasv saab koduses miljöös õppida ja areneda. Randvere Kooli arhitekt Inga Raukas, kes on kooli loomisega seotud juba 2006. aastast alates märkis, et suur töö seisab alles ees. On tore, et kooliehitus edeneb suure hooga, kuid ees seisab veel hulk tööd, mis seotud sellega, et kui koolipere sügisel end majja sisse seab, oleks kõik tingimused selleks, et end koduselt ja hubaselt tunda, loodud. Tseremooniale oli kaasa elama tulnud suur hulk Randvere külarahvast Tseremoonia tipphetkeks sai moment, kui kõik asjaosalised lisasid väikesesse hõbedasse silindrisse just tänasel päeval ja just selle kooliga seotud olulisi asju. Silindris leidsid endale koha muuhulgas kõige värskem „Viimsi Teataja“, kõikide kooli projekteerimise- ja ehitusega seotud inimeste visiitkaardid, väike armas sõbrakäepael, pihlapuu oks, „Priiuse põlistamise“ rinnamärk ja kooli täismahus projekt. Tseremoonia lõpetasid pisikesed Randvere lasteaia kasvandikud, kes oma õpetajate käekõrval mikrofonide juurde tulid ning igaüks neist esitas ühe soovi uue kooli kohta. Üks pisike kelmika näoga poiss ütles aga mikrofoni selge ja kõlava häälega: „Mina soovin, et sellest koolist tuleks üks äge koht!“ Pole tarvis lisadagi, et selle peale puhkes tohutu aplaus. Lisaks igapäevasele õppetööle saab sellest majast ju ka kohaliku kogukonna keskus. Tere tulemast Randvere koolipere liikmeks!19.02.2013Randvere kool on Viimsi Kooli õppehoone, sarnaselt Karulaugu kooliga. Viimsi Kooli visioon, missioon ja põhiväärtused on ühesugused kõikides õppehoonetes. Koolidel on ühine õppe- ja arengukava ning 1.-6. klassini kannavad õpilased ühtset koolivormi. Miks rajatakse kool just Randvere külla? Täna asuvad valla koolid Haabneeme keskuses (Viimsi Kool koos Karulaugu õppehoonega), Püünsi külas ning Prangli saarel. Randvere külla kooli rajamine tasakaalustab geograafiliselt tänast valla koolivõrku ning toob turvalise ja kodulähedase kooli lähemale ka valla idaranniku külade lastele ja peredele. Milline saab olema Randvere kool? Randvere õppehoone on projekteeritud lapsesõbraliku ning ühtlasi funktsionaalse ja praktilisena. Kool saab olema kolme paralleeliga 1-6. klassiline 432-le õpilasele mõeldud I-II kooliastmel põhinev õppeasutus. Koolihoone on kahekorruseline ning suure ja erinevaid võimalusi pakkuva spordisaaliga – õppehoone netopind on kokku 5772,8 m². Spordikompleks on planeeritud pallimängudeks sobiva võimlaga, mida saavad väljaspool kooliaega kasutada ka spordiklubid ning kohalik kogukond. Hoone õppeplokid on jaotatud eraldi pesadena hoone kolmele teljele, mida läbib siduv koridor. Õppeplokkide vahelised alad on lahendatud kooli üldaladena nagu näiteks söökla, raamatukogu ja aula. Spordisaal on projekteeritud suurema mahuna ühele kolmest teljest ning klassid jaotatud astmete kaupa pesadesse (klassiastme kaupa - kolm paralleeli ühes pesas). Pesa suuruseks on planeeritud ca 350 m². Pesades on kolm klassiruumi, garderoob, ühisruum ühisõppeks või vahetundideks ning tualetid. Igal pesal on oma sisehoov, kus on võimalik viia läbi õuesõpet. Maastikukujunduse üldkontseptsioon on maastikku vajutatud vormid-heinavaalud ning „maakooli“ idee – palju õueala, kus lapsed saavad mängida. Hoone ümbruse rajad ja platsid planeeritakse katta asfaldiga, mujal sõelmetega. Läbivaks kujundusvormiks on ring/silinder – erineva diameetri ja kõrgusega silindrid annavad mustri ning täidavad istmete funktsioone. Asfaldist pindadele joonistatakse värviliste joonte ja sümbolitega mängud. Mis saab õpilastest pärast Randvere kooli lõpetamist? Kes on Randvere õppehoonesse õppima oodatud? Bussiliinidele tuleb muudatusi Randvere õppehoone eripära Randvere õppehoone on 21. sajandi hariduskeskus, kus eriline tähendus on just õpikeskkonnal. Hariduskeskuses saab noor inimene õppida ja tegeleda paljude erinevate harivate tegevusaladega suurema osa oma päevast. Täiskasvanutel on siin huviringide kaudu võimalik sisustada oma vaba aega ning samuti avardada oma silmaringi näiteks raamatukogus. Ootame kõiki lapsevanemaid oma lapsi registreerima Randvere kooli. Ka neid, kes õpivad täna Karulaugu õppehoones 1.-5. klassides. Turvaline ja kodulähedane kool on lisaväärtus meie perekondadele! Kohtumiseni peatselt avatavas Randvere koolis! Jan Trei abivallavanem
148 aastat Randvere hariduselu18.02.2013Randveres on kooliharidust jagatud juba 1864. aastast, mil Paul Loppenowe rajas Randverre kooli, mis asus sel ajal Randvere kirikumajas. Asutamisaasta sügisest oli Randvere kooli piirkonnaks Muuga, Aiaotsa, Randvere, Metsakasti, Tammneeme ja Leppneeme. Õppetöö kestis 1. novembrist 1. aprillini. Kooli pidid lapsed õppima asuma alates 10. eluaastast. 1864.–1883. aastatel töötasid Randvere koolis Karl Reinvald, Hans Hermaküla ja Mihkel Kaares. Need on märked Randevere esimese kooli ajaloost. See järjepidevus katkes 1971. aastal, kui kool suleti. Kogu oma tegevuse ajal on Randvere kool toiminud erinevates kohtades. Inimesed kes soovisid jagada kooliharidust, olid aga visad ja tegutsesid alati parimas usus, et ükskord läheb kindlasti paremaks. 148 aastat on möödas esimese Randvere kooli asutamisest ning 41 aastat ei ole Viimsi poolsaare idaosas kooli olnud. Täna võib juba kindlalt öelda, et peatselt ärkab ellu uus Randvere kool. Rajatakse kool, mida on oodatud aastaid ja mille projekteerimisse ning parimate lahenduste leidmisse on spetsialistid panustanud palju aega ja oma parimaid mõtteid. Priit Robas
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|